Kliimaministeerium on värskelt valmis saanud energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) uuendatud versiooni ja selle keskkonnamõjude analüüsi, mis määrab meie majanduse ja kogu ühiskonna selgrooks oleva energiapoliitika suuna järgmiseks kümnendiks.
Ajal, mil peame liikuma Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikuneutraalsuse suunas ning Eesti metsadest on saanud hoopis süsiniku õhkupaiskajad, survestab metsasektor metsa samas mahus edasi raiuma.
Ülemiste linnakut arendav Mainor Ülemiste viis lõpule kinnistu müügi Ericsson Eestile, kuhu ettevõte plaanis ehitada targa tootmise ja tehnoloogiakeskuse.
Viis tööstust, kes tahavad rajada Eestisse puidu väärindamise tehase ning selleks riigimetsast suures koguses väheväärtuslikku puitu saada, liiguvad läbirääkimistel RMKga järgmisele etapile.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.