• 30.08.24, 11:17

Kristina Schotter: dividendide jaotamisest riigikohtu pilguga

Kui varem otsustatud dividendi maksmine ähvardab raskesse seisu sattunud ettevõtte tegevuse lõpetada, siis tuleb uuema kohtupraktika kohaselt eelistada aktsiaseltsi huve üksiku aktsionäri omale. Osaühingu osanikud võivad põhikirjas otsustada jaotada kasumit ka mittevõrdeliselt osaluste suurusega, ent seda teatud eeldustel, kirjutab advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kristina Schotter.
“Tänaseks ei ole muutunud riigikohtu poolt juba pea 10 aastat tagasi võetud seisukoht, et seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionäridele dividendi üldse vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. See tähendab, et väikeaktsionäril ei ole võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist,” kirjutab advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kristina Schotter.
  • “Tänaseks ei ole muutunud riigikohtu poolt juba pea 10 aastat tagasi võetud seisukoht, et seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionäridele dividendi üldse vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud. See tähendab, et väikeaktsionäril ei ole võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist,” kirjutab advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kristina Schotter.
  • Foto: Erakogu
Aktsionäride ja osanike jaoks on praktikas tihti mureks, kas ja kuidas neil õnnestub enda osalusega äriühingust ka dividendi saada. Riigikohus on oma värskemas praktikas põhjalikult tegelenud dividendi jaotamise nõudeõiguse probleemidega.

Seotud lood

Uudised
  • 21.06.24, 12:00
Metalliäri omanike kasumi jaotamise vaidlus lõi pretsedendi
Eduka metallitööstuse Eesti Traadi asutajate ja väikeosanikuks saanud Hannes Rosina dividendivaidlus jõudis riigikohtusse, kes lubab kasumit mõnel juhul jaotada teisiti, kui seadus ette näeb.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele