Andre Nõmm: õilis rahvapangandus või lihtsalt massiline vargus
Lähiajalugu on täis näiteid finantsmaailmast, kus üksikud indiviidid määravad läbikukkumise, jättes hea tehnoloogia tagaplaanile, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Detsentraliseeritud rahandus (DeFi) esitab väljakutseid traditsioonilisele finantssüsteemile. Plokiahelal ja nutilepingutel põhineva rahanduse eesmärk on muu hulgas välja süüa sellised traditsioonilised finantsvahendajad nagu pangad, investeerimisfirmad, aga ka kauplemisplatvormid, nagu näiteks börs ise. Netflix pealkirjastab dokumentaalfilmi GameStopi juhtumist teravalt kui „Eat the rich.“
Iseenesest pole ju selles kõiges midagi uut. Ühiskonnas on alati olnud neid, kes otsivad demokraatiast veel suuremat demokraatiat, järg on nüüdseks jõudnud ka finantssektori juurde.
Kümned tuhanded varastatakse paljaks
Kui kogenud pankrotihaldurid krüptokrahhi põhjustanud ettevõttesse FTX sisse astusid, siis mitte midagi sellist ei olnud nende silm enne näinud. Sellest miljardiorganisatsioonist ei suutnud nad eristada asjakohaseid üksusi ega kontrollisüsteeme, mis on traditsioonilisele finantsasutusele ja sellega seotud riskide juhtimiseks elementaarsed.
Nad võtsid selle kokku üsna halastamatult nagu „väike seltskond kogenematuid, vajalike oskusteta inimesi“. Õnnestumise või läbikukkumise keskmes on alati olnud inimene.
Krüptoteenuste puhul on palju argumenteeritud rahapesu võtmes, kuid veel suuremaks probleemiks on kujunemas see, et kümned tuhanded inimesed lihtsalt varastatakse üksteise järel paljaks.
Seotud lood
USAsse saatmine jäi jõusse
Tallinna halduskohus jättis krüptoärimeeste Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko ning nende perekonnaliikmete kaebused kohtualuste Ameerika Ühendriikidesse välja saatmise kohta rahuldamata.
Kui meenutada viimase kolme kümnendi suuri tehnoloogilisi läbimurdeid, olgu nendeks siis dot.com, nutiseadmed, krüptoraha, isejuhtivad autod või kosmosetehnoloogia, võime ikka ja jälle täheldada sama mustrit. Esmalt tekib börsidel nende ettevõtete suhtes suisa vasikavaimustus ning alguse saab buum, millele järgneb paratamatu mulli lõhkemine.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
