• 05.06.23, 14:01

Tõnu Mertsina: kas ettevõtted on tõesti liiga ahned?

Inflatsiooni aeglustumisele veel vastutuult jätkub – tootmissisendite hinnakasvu aeglustumise mõju tarbijahindadele nõuab paratamatult aega, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tõnu Mertsina.
  • Tõnu Mertsina.
  • Foto: Liis Treimann
Eestis jäi tarbijahindade kasvu tipp teatavasti juba möödunud aasta augustisse. Kui mullu kasvasid hinnad keskmiselt veidi üle 19%, siis augustiga ehk viimase kaheksa kuu võrdluses on tõus olnud vaid 4%. Kiiresti on alla tulnud energia- ja metallide hinnad ning leevenenud on tarneahelatega seotud probleemid.

Seotud lood

Arvamused
  • 03.06.23, 09:00
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 02.06.23, 06:05
Aivar Tuulberg: hinnalanguseks ruumi pole
Näidake mulle, kustkohast ja mille arvel on hinnalangus võimalik, kirjutab ehitusfirma Rand ja Tuulberg üks omanikke Aivar Tuulberg vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 02.06.23, 13:00
Ettevõtja: öeldakse, et alandage hindu. Mille arvel?!
Miks on hinnad kõrged? Sest intressid, inflatsioon ja tarbekaupade omahinnad ei lange, palgasurve ning sõjast tingitud majanduslangus ei ole kadunud, kirjutab ettevõtja, OÜ Keil M.A. juhatuse liige Andres Mängel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Arvamused
  • 01.06.23, 10:00
Jussi Pärnpuu: hinnad kõrged? Kui ostetakse hapukurki 1 euro tükk, on inin mõttetu!
Kui veel 3-4 aastat tagasi oli tavatarbimise hindadel mingigi loogika, siis hetkel see täiesti puudub, kirjutab ettevõtja, Auto 100 juhatuse liige Jussi Pärnpuu vastuse Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele